Atopalaš eksema

Atopalaš eksema lea liikedávda mii hirbmadit rievddada. Dávdda dovdomearka lea goike liiki, ihttomat ja hirbmat saŋáš. Dávdamearkkat ihtet dávjá mánnán, muhto sáhttet maid ihtit maŋŋil.

Atopalaš eksema birra

ATOPALAŠ EKSEMA lea kronalaš liikedávda mii ihtá fas ja mas lea dovdomearka ahte lea saŋáš, goike liiki ja ihttomat earenoamáš sajiin agi mielde rupmašis. Vaikko dávda lea kronalaš, de lihkus gávdnojit máŋgga lágáš medisiinnalaš dálkkodeamit mat sáhttet veahkehit.

DUOĐALAŠVUOĐAGRÁDA rievddada olbmos olbmui. Eatnasiin geain lea atopalaš eksema, leat dušše smávit oasit main eai leat garra ihttomat ja veaháš saŋáš. Go lea duođalaš atopalaš eksema, de leat stuorát oasit liikkis mas leat ihttomat ja garra saŋáš.

DIAGNOSA lea doavttir gii mearrida pasieantta buozalmasvuođa historjjá mielde ja klinihkalaš iskkademiid bokte liikkis. Jus doavttir lea eahpádusas, de sáhttá leat dárbu eanet iskkademiide, ja muhtin háve sáhttá leat dárbu váldit smávva liikeiskosa (biopsi).

Atopalaš eksema ii njoamo.

Sivva

Sivva atopalaš eksemii lea seagáš ja ii leat vel áibbas kártejuvvon, muhto mii diehtit ahte leat sihke genehtalaš ja fáktorat birrasis mat váikkuhit. Mekanismat atopalaš eksemii sáhttet leat váddásat áddet.

Go lea atopalaš eksema, de leat liikki caggamat geanohuvvan, mii de dahká ahte liiki ii leat nu bures suodjaluvvon birrasa ektui. Biras váikkuha jođánit atopalaš liikái ja luoitá eanet láktasa go dearvvaš liiki, ja dan dihte lea lea goikáset. Lassin heajos liikái, de lea vel liiki vuosttildan nákca rievdan nu ahte liiki ruvssoda ja šaddá saŋáš šaddá, eksema.

Eksema ja goike liiki sakŋida ollu ja máŋggas ruhkket liikki, mii vel eanet geanehuhttá liiki caggamiid. Saŋáš dahká ahte ruohkká mii fas dahká eanet sakŋáša, dien gohčodit ruohkkan-gazzun-gierdun. Dieinna lágiin lassána eksema ja máŋgasii šaddá unohis minsttar, mas eksema šaddá kronalaš ja vejolašvuohta lassána ahte šaddá infekšuvdna liikái.

Dávdamearkkat ja gokko leat

Buozalmasvuođa dovdomearka lea goike liiki, ihttomat ja garra saŋáš. Liiki lea assát, ruvssodan ja leat ganat. Muhtin háve šaddet skoavhllit/smávva nákkit. Ihttomat sáhttet leat oidnosat geažos áiggi, dahje sáhttet ihtit ja fas jávkat. Muhtimiin leat dušše smávva dielkkut main lea veháš saŋáš, ja earáin fas sáhttet stuora dielkkut liikkis ja garra saŋáš, ja garra ihttomat.

HÁMIT. Goike dielkkut ja eksema ožžot eará ivnni go liiki muđui, ja sáhttet leat iešguđetlágánat ieš guđet liikesorttas. Čuvges liiki mas lea eksema, lea ruvssodan dahje guvgesruoksat. Gámis liikkis ii oidno ruvssodeapmi seamma láhkái, muhto oidno dávjá ahte lea seavdnjadeabbo go liiki muđui rupmašis, ja dielkkut leat dávjá sáhpodan dahje ráneslágán nyánsa.

GOKKO. Atopalaš eksemas leat ihttomat dávjá eanemus oidnosis ieš guđet sajis rupmašis ieš guđet ahkásaččain.

Njuoratmánáin (0-2 jagi) lea dábálaš ahte eksema lea ámadajus ja fatnanbeale gieđain ja julggiin. Mánnáagis (2-12 jagi) lea eksema sojahanbeale gardnjiliin ja čippiin, ja nuorravuođa ja ollesolbmo agis de lea eksema eanemus oidnosis ámadajus, čeabehis ja gieđain.

  
Govat: atopalaš eksema njuoratmánás ja olleolbmos (iStock).

Gávdnojupmi

Dutkosat čájehit ahte sullii ovttas njealji njuoratmánás (1) ja ahte ovttas logis 18 jahkásaččain Skandinávias (2) lea atopalaš eksema. Ođđaset dutkosat čujuhit dan guvlui ahte ahte atopalaš eksema lea seamma dávjá ollesolbmuin go mánáin. Sullii 70% ožžot eksema ovdal go devdet golbma jagi, muhto sullii 30% sis unnu eksema ovdal skuvlaagi (3).

Prognosa ja dikšun

PROGNOSA. Atopalaš eksema lea kronalaš liikedávda, muhto muhtimat sáhttet eallinagis vásihit áigodagaid go ii leat eksema. Máŋga máná geain lea atopalaš eksema, eai giksašuva nu ollu bajásšattadettiin, muhto oallugiidda bistá eksemagillásupmi nuorravuođajagiide ja ollesolbmoahkái.

DIKŠUN. Gávdnojit máŋga buori dikšunmolssaeavttut atopalaš eksemii, ja lea dehálaš álgit divššu árrat. Eksema sáhttá dikšut dálkasiiguin mat dollet láktasa ja dikšunvuoidasiiguin, ovdamearkat kortisonvuoidasiiguin. Go lea garraset ja duođalaš eksema, de lea dárbu liigedikšumii nu go čuovgadikšun dahje tableahtaid/boahkkundikšumiidda.

Gehppes atopalaš eksema sáhttá dálkkodit fástadoaktára luhtte, muhto jus lea dakkár atopalaš eksema mii ii doahttal divššu dahje duođalaš atopalaš eksema, de ferte čujuhit liikedoaktára lusa.

DIKŠUN GOKKO LEA EKSEMA dálkasiiguin mat doalahit laktása (sovttat,sálvvat, njárbes vuoidasat) lea deháleamos dikšun. Dan ferte dahkat máŋgii beaivái eastadit liiki goikat ja saŋáža. Eksemadielkkuid ferte dikšut topikala kortisonstereoiddaiguin dahje topikala kalsineurinhehttemiiguin. Diekkár immunaváidudeaddji dálkkodeapmi sálvvat/sovttat unnidit vuolšši liikkis ja geahpidit saŋáža.

Loga eanet atopalaš eksema dikšuma birra dákko.

  
Govat: Guhkilmas saŋáš seamma oasis liikkis dagaha ahte liiki sáhttá assat (lichenisering) (iStock). 

Eallit atopalaš eksemain

Máŋggas geat giksašuvvet atopalaš eksemain, sáhttet vásihit ahte eanet unnit váikkuha eallinkvalitehtii. Lea dehálaš hárjánit buriid vuoidanvieruide ja dikšut liikki buoremus lági mielde.

Ráđit ja rávvagat movt garvit ahte eksema vearrána

• Ale lávggot dahje riššut menddo guhka liegga čázis.
• Vuoidda álo liikki laktadansovttain maŋŋil go leaT riššodallan/lávggodan.
• Geavat biktasiid mat eai eardut du liikki (dábálaččat leat nu go ullobiktasat dahje biktasiid main leat ruššá materiálat).
• Go geavaha oppalašbiktasa ja dipma idjabiktasiid sáhttá hehttet ahte ruohkada nahkáriid siste.
• Go geavaha bubmolfáhcaid ihkku, de sáhttá hehttet ahte ruohkada nahkáriid siste.
• Oanehis gaccat sáhttet hehttet ahte ruohkkama.
• Doalat oađđenlanja čoasusin ja ilbmásin.
• Várrogasat doallat gieđaid buhtisin: desinfekšuvdna spriita mas lea glyserol, lea litnáset go giđaid bassat. Basa gieđaid dušše dalle go lea dárbu. Geavat loika čázi ja litna sáibbuid main ii leat njálggaháičáhci. Geavat vuoidasiid mat doalahit láktasa maŋŋil go lea gieđaid bassan.

DOARJJAORTNEGAT. Olbmot geain leat kronalaš liikedávddat, sáhttet oažžut doarjaga reseaptakeahtes laktadoalahan dikšumii ja dálkasiidda. Oažžut mávssu ruovttoluotta álbmotoajus, de fertet vuos ohcat beassat ortnega vuollái, maid du liikedoavttir ferte dahkat.

Loga dákko eanet iežat vuoigatvuođaid birra ja vejolašvuođa oažžut mávssu ruovttoluotta

Leat go dus gažaldagat du vuoigatvuođaid birra jus leat kronalaš buohcci?
Čuojat FFO vuoigatvuođatelefovdnii Tlf. +47 23 90 51 55.